13
Kana ni mukena o bezex, va merena
Sa anθ-o timpo kodova sas othe niśte manuś, save phendes le Isusosqe so kerdilos niśte manuśänqe anθa-i Galilea: anθ-o timpo so anenas pe źertfe, o Pilat mudardǎ len, haj lenqo rat xamisajlos le rateça le animalenqo. O Isus dinǎ len anglal:
— Pakǎn kä kadal manuś anθa-i Galilea sas maj bezexale dä sar saorä manuś anθa-i Galilea, kodolasqe kä mules anθ-o felo kadava? Phenav tumenqe: ni. Dar kana ni mukena tumen kaθar o bezex haj ni bolden tumen k-o Del, sa kadǎ va merena i tume sǎ. Sau kola äl deśoxto manuś, pä save pelos o turno anθa o Siloam haj mudardǎ len, pakǎn kä sas maj dośale dä sar saorä manuś anθa o Jerusalimo? Phenav tumenqe: ni! Dar kana ni mukena tumen kaθar o bezex haj ni bolden tumen k-o Del, sa kadǎ va merena i tume sǎ.
O pomo kaj ni kerel rodo
Phendǎs e pilda kaja:
— Äk manuśäs sas les äk smokino maśkar lesqi rez. Gelos te rodel rodo anθä lesθe haj ni arakhlǎs. Atunć phendǎs le grädinarosqe: «Dä trin bärś sa avav haj rodav rodo anθ-o smokino kadava, haj ni arakhav. Ćhin les! Sosθar te maj śukǎrel e phuv anθa khanćesθe?» Ov dinǎ les anglal: «Rai!a, maj muk les i kadav bärś! Si te säpiv les pesθe tot haj si te ćhav lesqe bälegari. Daśtila pes dakanara angle te kerel rodo. Kana ni kerel, daśtis te ćhines les.»
O Isus sastǎrel äk ʒuvli anθ-äk ges Sabatosqo
10 Anθ-äk ges Sabatosqo o Isus sikavelas anθ-äk sinagoga. 11 Haj othe sas äk ʒuvli savi dä deśoxto bärś sas astardi kaθar äk duxo nasfalimasqo: sas bangi anθa-l zea haj ni daśtilas te ortol pes. 12 Kana o Isus dikhlǎ lan, dinǎ lan muj haj phendǎ laqe:
— Ʒuvlie, san putardi kaθar kǒ nasfalimos.
13 Ćhutǎs pe vast pä laθe, haj p-o than ortosajlis haj delas muj kabor dä baro si o Del.
14 Dar o baro le sinagogjaqo xolǎjlos kä o Isus sastǎrelas anθ-o ges le Sabatosqo, haj phendǎs le manuśänqe kaj sas kidine:
— Si śov ges anθä save träbul te keren buki. Kadǎ kä aven anθä kadal gesa te sastǒn haj na anθ-o ges le Sabatosqo!
15 O Raj dinǎ les anglal:
— Fäcarnićilor, ćaćes anθ-o ges le Sabatosqo ni putrel fiosavo anθa tumenθe pe guruves sau pe xäres kaθar e jesla haj ni ïngǎrel les te del les paj? 16 Deśi e ʒuvli kadaja si äk ćhej le Avraamosqi, ita kä dä deśoxto bärś o Satana ïnkǎrdǎ lan phangli. Naj miśto ka oj te avel putardi anθ-o ges le Sabatosqo?
17 Kana phendǎs kadala, saorä duśmaja lesqe kerdiles laʒavesqe, haj saorä manuś kidine bukurisajles kaθar saorä bukǎ minunime save kerelas len ov.
Soça amǎl o thagarimos le Devlesqo?
18 Kadǎ kä phendǎs:
— Soça amǎl o thagarimos le Devlesqo, soça te amǎv les? 19 Amǎl äk kukjaça muśtaresqi savǎ lilǎ lan äk manuś haj ćhutǎ lan anθä pi bar. Oj barilis, kerdinǎjlis dafino haj äl ćiriklǎ kerdes kujburi anθä lesqe kreć.
20 Pale phendǎs:
— Soça te amǎv o thagarimos le Devlesqo? 21 Amǎl äk aluatoça savo lilǎ les äk ʒuvli haj xamisardǎ les trine gärnicença aräsqe, ʒi kana dospisajlos sǎ.
Kon intril anθ-o thagarimos le Devlesqo?
22 O Isus phirelas anθ-äl foruri haj anθ-äl gava haj sikavelas kana ʒalas karing o Jerusalim. 23 Dakoniva phendǎ lesqe:
— Rai!a, cïra si kola save va avena mïntuime?
Ov phendǎs lenqe:
24 Mardǒn te ïntrin p-o udar o tang! Kä phenav tumenqe, but va rodena te ïntrin, dar ni va daśtina. 25 Kana o stäpïno le kheresqo va uśtela haj va phandavela o udar, haj tume va avena avri haj va ïnćepona te maren k-o udar haj te phenen: «Rai!a, putar amenqe!», ov va dela anglal: «Ni ʒanav kaθar sen.» 26 Atunć va ïnćepona te phenen: «Xalǎm haj pilǎm tuça, haj pä amare ulice sikadǎn.» 27 Haj ov si te phenel tumenqe: «Ni ʒanav kaθar sen. Telǎren manθar, tume sǎ kaj keren nasul!» 28 Va rovena haj va kidena anθa-l dand, kana va dikhena le Avraamos, le Isakos, le Jakovos haj saorä prooroćǎ anθ-o thagarimos le Devlesqo, haj tume ćhudine avri. 29 Va avena manuś kaθar o räsärito, kaθar o apuso, kaθar o nordo haj kaθar o sudo, haj va beśena ke sinia anθ-o thagarimos le Devlesqo. 30 Haj ita kä si aver kaj si palal, save va avena anglal, haj aver save akanak si anglal, save va avena ćel maj palal.
O Isus träbul te merel anθ-o Jerusalimo
31 Kjar atunć aviles trin-śθar fariseǎ haj phende lesqe:
— Telǎr kaθar, kä o Irod kamel te mudarel tut!
32 Ov phendǎs:
— Ʒan haj phenen le vulpjaqe kodolaqe: «Dikh, ages haj texara maj ïnkalavav benga haj sjastǎrav, haj na pa but gesa va termeniva mïrä buki.» 33 Dar träbul te maj phirav ages, texara haj overtexara. Ax, ʒanen i tume, numa anθ-o Jerusalimo meren äl prooroćǎ. 34 Jerusalime, Jerusalime, savo mudares le prooroćen, mudares baränça kolen saven o Del del len drom tuθe! Kabor drom kamnem te kidav ke ćhaven, sar kidel e khajni pe puěn tala pe phakǎ, haj ni kamnen. 35 Ita kä tumaro kher va aćhola mulano.* Anθ-o verseto 35 o kher daśtil pes te avel o Templo sau o Jerusalimo, haj ov va aćhola mulano, käć o Del va lela pi slava pa lesθe. O Jerusalimo haj o Templo sas rimome anθ-o bärś 70. Haj me phenav tumenqe kä ni va maj dikhena man ʒi kana ni va avela o timpo kana va phenena: «Binekuvintime si kova savo avel anθ-o anav le Rajesqo!»a Salmi 118:26

*13:35 Anθ-o verseto 35 o kher daśtil pes te avel o Templo sau o Jerusalimo, haj ov va aćhola mulano, käć o Del va lela pi slava pa lesθe. O Jerusalimo haj o Templo sas rimome anθ-o bärś 70.

a13:35 Salmi 118:26